Grand Challenge Initiative – NASA ja Andøya kosmosekeskus

Andøya kosmosekeskuses on praegu teoksil palju põnevat. Grand Challenge Initiative (GCI) on ajaloo suurim rakette kasutav teadusprojekt. Tegu on ainulaadse koostööga Norra, USA ja Jaapani vahel, millesse NASA ja selle Jaapani sõsarorganisatsioon JAXA on investeerinud sadu miljoneid Norra kroone. Norra on maailmas virmaliste ja päikese aktiivsuse valdkonnas üks juhtivaid asjatundjaid ning saamas kosmoseriigiks.

See animatsioon näitab Grand Challenge missiooni erinevaid trajektoore.

NASA transportis 9 raketti 11-st Andøyasse ja Ny Ålesundi, mis on suurim NASA saadetis välisriiki. Teadusraketid lennutatakse välja projekti Grand Challenge Initiative (GCI) raames Andøyas ja tegu on kõige laiaulatuslikuma teadusprojektiga, milles NASA on kunagi osalenud. Seda juhivad Kolbjørn Blix, Andøya kosmosekeskuse kosmosesüsteemide osakonnast ning Jøran Moen, Oslo ülikooli professor ja kosmosefüüsik.

Projekti eesmärk on paremini mõista, mis toimub siis, kui Maad tabavad agressiivsed päikesetormid. Päikesetormide toimel tekivad taevas imelised valgusmängud, nt virmalised, kuid need põhjustavad ka satelliitide ja navigatsioonisüsteemide probleeme. Kui suudame toimuvaid mehhanisme paremini mõista, saame rajada hoiatussüsteeme päikesetormide ja nende tagajärgede prognoosimiseks. Projekt annab ka parema arusaama sellest, kuidas Maa magnetväli meid kaitseb ja kuidas toimivad planeetide atmosfäärid.

„Iga raketi väljasaatmise juures tuleb läbi mõelda palju detaile. Andøyas on parima kvalifikatsiooniga inimesed ja kõige kõrgemal tasemel raketid”, selgitab Kolbjørn Blix Andøyas.

Raketid on täis tipptehnoloogilisi mõõteinstrumente, et uurida atmosfääri saladusi.

Ilma gaasi, toidu ja veeta ei oleks see projekt võimalik

„Linde tagab gaasitaristu olemasolu ja osaleb selles raketiseikluses, andes oma osa mitmesugustes tippklassi tehnilistes lahendustes,” ütleb Øystein Aasland, Linde tööstusprotsesside ja erigaaside valdkonna juht. „Linde on loonud spetsiaalselt selleks veeldatud lämmastiku mahutid, põhjaliku töötajate ohutusalase väljaõppe, tagab kogu protsessi dokumentatsiooni ning puhtuse ja kvaliteedi.“

See on logistikamissioon, kus Linde tarnib nii Andøyasse kui ka Svalbardi sadu gaasiballoone, mis tuuakse uurimislaevadel kohale Tromsøst. Tarnitavate gaaside hulgas on veeldatud lämmastik raketiinstrumentide jahutamiseks ja puhastamiseks, mille käigus eemaldatakse kõik muud ained, nii et atmosfääri ei pääse reostust, mis võiks põhjustada valede mõõteandmete saamist. Ühtlasi hoiab see ära vee ja niiskuse sissepääsu. Lämmastikku kasutatakse ka kosmosemooduli ühendamisel kosmosejaamaga. Lisaks tarnitakse vesinikku ja väärisgaase koos heeliumi ja argooniga. Argoon on suurema puhtusastmega ja seda kasutatakse rakettide tipptehnoloogilistes lahendustes. Vesinikku kasutatakse Andøyas ka meteoroloogilistes õhuballides, mille tarbeks asub kohapeal vesiniku käitlemise rajatis. Heeliumi kasutatakse Ny Ålesundis.

„Me oleme Linde-ga väga rahul, kuna ettevõte peab tarnenõuetest alati kinni ning neil on suur ja pädev inseneriosakond, mis aitab täita meie spetsiifilisi tehnilisi vajadusi,” ütleb Benny Lysfjord, Andøya kosmosekeskuse tegevdirektor.

Norrast on saamas juhtiv kosmoseriik

Andøya kosmosekeskusel on ainulaadne asukoht, kompetents ja taristu, mis sobib väga hästi väikeste satelliitide orbiidile saatmiseks. NASA arvates on Andøya selleks missiooniks sobivaim koht. Andøyast plaanitakse teha Euroopa baas väikeste satelliitide orbiidile saatmiseks ja Andøyal on selleks konkurentide ees suured eelised.

Eesmärk on 2021/22. aastal hakata satelliite välja saatma, kasutades selleks 22-tonniseid rakette. Andøya on selleks sobivaim paik.

„Viimastel aastatel on satelliidid muutunud väiksemaks ja areneval väikeste satelliitide turul on puudus nende väljasaatmise baasidest. Andøyal on selleks parim asukoht ja märkimisväärne kogemus, seega on tegu satelliitide väljasaatmise seisukohast ainulaadse kohaga. Ka ESA kasutab Andøya kogemust,” ütleb Kolbjørn Blix Andøya kosmosekeskuse kosmosesüsteemide osakonnast.

Norra on ESA ja muude programmide kaudu, milles osalevad Norra tipptehnoloogiaettevõtted, kosmosetegevuses aktiivne tegija. Andøya kosmosekeskus küsis valitsuselt 1,3 miljardit Norra krooni, et kasvada rahvusvaheliseks raketibaasiks ja aidata seega Norral saada juhtivaks kosmoseriigiks.

Projekti ja selle arengute kohta saab pikemalt lugeda siit: https://www.andoyaspace.no/the-grand-challenge-initiative/

Tekst: Ingalill Sandal
Foto: Martin Langteigen ja Andøya Space Center/Trond Abrahamsen