„Kõige suurem mõistatus on see, kust nad mõõga toormaterjali said,“ ütles Furrer Novale. „Praeguste allikate järgi hakati Euroopas tiigelterast tootma 800 aastat hiljem.” Stockholmi Ülikooli teadlase Fredrik Charpentier Ljungqvisti arvates võib vastus olla üsna lihtne. Damaskuse mõõkade olemasolu tõestab, et ehkki tiigelterast ei valmistatud Euroopas, tehti seda Lähis-Idas. Samuti kinnitavad arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud artefaktid, et keskaegsetel normannidel oli kaubavahetus Lähis-Idaga. Samuti on meile teada, et nad liikusid ka vesitsi, st jõgesid ja järvesid mööda, tänapäeva Stockholmi läheduses asuvast Mälareni järve äärest Põhja-Iraanini. Seda teekonda teati Volga kaubateena.
„Enamik Ulfberhti mõõkadest pärines täpselt samast ajast, mil Volga kaubatee oli avatud,“ ütles Charpentier Ljungqvist Novale. „On väga tõenäoline, et Ulfberhti mõõkade teras pärines Iraanist. Kujutan ette, et see saadi kaubandusvõrgu kaudu Iraanist, kus selle eest tasuti karusnaha või muude Põhjala kaupadega, ja see toodi tagasi väikestel jõelaevadel.“ Londoni Wallace Collectioni juures tegutsev dr Alan Williams on üks maailma juhtivaid eksperte ajaloolise terasrelvastuse alal. Williams nõustub Charpentier Ljungqvistiga. „Pärast 11. sajandit Volga kaubatee suleti ja lõppes ka Ulfberhti mõõkade valmistamine, mis on minu arvates kindlaks tunnistuseks, et neid valmistati sissetoodud toorainest,“ selgitas ta.