Uus projekt on nüüdisaegsem mootorratas. Selle alus on Yamaha MT-09.
„Soovime end ületada, vältides iseenda kopeerimist. See on enesestmõistetav. Meil on plaanis pisut piire laiendada. Nii palju saame küll öelda. Sellest ei peaks tulema üle võlli näituseratas, kuid püüame siiski teha midagi teistsugust,“ selgitavad nad oma järgmist projekti.
Nad ei saa oma plaane avaldada, kuid enda ees seisvat mootorratast vaadates hakkavad nad rääkima tööprotsessist. „Püüame asjad kokku sobitada, pidades kinni mõnest lihtsast reeglist, mis arvestavad mootorratta piirjooni. Töötame otse mootorrattal, puhtalt visuaalist lähtudes,“ ütleb Nicholas, jätkates: „Nagu praegu. Ja siis vaatame mootorratta piirjooni. Muidugi saaks seda teha ka graafikaprogrammis, kuid seal ei saa sa kindel olla, kas asi toimiks ka tegelikkuses.“ Kui mängu tuleb Yamaha-sugune hiiglane, võiks arvata, et mehed peavad tegutsema täpsete mängureeglite järgi, kuid tegelikult on neile antud vaba voli katsetada. Tavaliselt ei ole kõik kliendi otsustada.
Samas, miks ka mitte. Kui sa ehitad mootorrattaid ümber, see on sinu kirg ja sa teed seda oma ambitsioonide ning kompromissituse tõttu suurepäraselt, võib kliendi soovide kuulamine raskeks osutuda. „See on siiski kliendi mootorratas ja me ei nõua kunstilist vabadust. Lõppude lõpuks on meil siiski väike töökoda. Kliendi arvamus on oluline, kuid me peame jääma kindlaks ka oma põhimõtetele. Ma ütleks, et meie määrame 70–80% ja ülejäänu on kliendi otsustada,“ ütleb Per. „Selles mõttes oleme vist hakanud pisut snoobitsema,“ ütleb ta naerdes.