Atsetüleen on värvitu, mittetoksiline, kergelt tuimastav gaas. Puhtas olekus on gaas lõhnatu, kuid nn kaubanduslik atsetüleen võib sisaldada mikrokogustes võõrlisandeid, mis annavad gaasile küüslaugusarnase lõhna.
Atsetüleeni toodetakse kaltsiumkarbiidi ja vee reageerimise teel. Kuna atsetüleen ei ole püsiv, kui rõhk on kõrgem kui 2 bar, täidetakse atsetüleeniballoon poorse massiga, mis sisuliselt aeglustab lagunemist.
Atsetüleen lahustatakse vedelikus, tavaliselt atsetoonis, mis omakorda imendub balloonis olevasse massi. Õhuga kokkupuutel on atsetüleen plahvatusohtlik, kui selle sisaldus on vahemikus 2,2–85%. Kuna atsetüleen on õhust tihedam, tõuseb lekkiv gaas ja lahjeneb õhuga, vähendades plahvatusohtu.
Kõikidest tööstuslikest põlevgaasidest annab atsetüleen kõige kuumema ja kontsentreerituima põhileegi. Selle kütteväärtus on madal, kuid põhileegist eralduv osa on väga kõrge, ligikaudu 30%, mis teeb atsetüleenist põlevgaasi, mille põhileek annab suurima soojuse. Normaalse leegi puhul on atsetüleeni-hapniku segamisvahekord ligikaudu 1:1,1.
Atsetüleeni-suruõhuleeki (liigkoguses atsetüleeniga) kasutatakse ka tahma tekitamiseks vormimäärdeks ning muudeks kleepumisvastasteks rakendusteks valdkondades nagu klaasi-, raua- ja terasetööstus.
Atsetüleeni kasutatakse laialdaselt gaaslõikamisrakendustes, nt keevitamisel, lõikamisel, pehme- ja kõvajoodisjootmisel, leekkuumutusel, õgvendaminsel kohtkuumutusega, leekpihustusel, leekpuhastusel jne.
