Gaasiballoonide hooldus: rääkimata lugu

Kui gaasiballoonid saaksid rääkida, oleks neil jutustada nii mõndagi. Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas on igal ajahetkel ringluses üle miljoni Linde gaasiballooni. Iga viimane kui üks nende seast on läbinud oma ainulaadse teekonna, reisides tõenäoliselt sadu või koguni tuhandeid kilomeetreid läbi tihedate metsade või üle laiade merede, haiglatesse, töökodadesse, kasvuhoonetesse, õlletehastesse ning veel paljudesse kohtadesse.

Kuigi igal balloonil on oma tee läbida, on neil kõigil üks ühine sihtkoht. Kus balloon poleks ka viibinud või mis gaasi selles poleks hoitud, rändab see vähemalt kord kümne aasta tagant Linde balloonide hoolduskeskusse Stockholmist põhja pool Knivstas.

Sellest tagasihoidliku välisilmega hoonest leiame muljetavaldaval hulgal keerukaid masinaid ning 29 kõrgelt koolitatud inspektorist ja tehnikust koosneva asjatundliku meeskonna.

“Meie töötajad peavad enne atesteeritud inspektoriks saamist läbima range koolitusprogrammi, mis võib kesta kuus kuni kaheksa kuud,” selgitab üksuse juht Pierre Björklund.

Demonteerimine ja abrassiivpuhastus

Knivstas hooldatavad terasballoonid on mahuga 2,5 kuni 50 liitrit ning mõeldud Rootsi ja Norra turgudele. Baltimaades ringlevaid balloone hooldatakse Lätis. Iga nädal töödeldakse Knivsta üksuses ligikaudu 1600 ballooni, väljas ootavad aga oma korda veel tuhanded. Selle, millised balloonid parasjagu töösse võetakse, määrab keerukas laohaldussüsteem, mis tagab klientide vajaduste täitmiseks vajalike balloonide kontrollimise ja töötlemise. 

Kõigepealt eemaldatakse balloonilt kork ja ventiil – seda nimetatakse demonteerimiseks. Seejärel kontrollitakse ballooni sisemust, et tuvastada võimalikud mõrad, rooste, niiskus ja muud jäägid. Andmed sisestatakse hoolduslogisse ja asetatakse balloon lakke kinnitatud lintkonveierile, mis toimetab selle aeglaselt ja kindlalt teekonna järgmisse etappi. 

Pärast mõneminutilist rahulikku läbi õhu hõljumist jõuab balloon märgatavalt karmimasse keskkonda: puhastuskambrisse. Siin töödeldakse ballooni suure rõhu all abrasiiviga, et eemaldada kogu allesjäänud värvkate, sildid ja muud jäägid. Balloon väljub sileda ja hõbehallina ning seda kaalutakse enne ülevaatusruumi saatmist.

Ülevaatusruum

Ülevaatusruumis teostab tehnik ballooni välise ülevaatuse, veendudes, et sellel poleks värvijääke või muid kõrvalekaldeid. 

„Ligikaudu kolm kuni kuus protsenti balloonidest ei pääse sellest ülevaatusest läbi ja eemaldatakse ringlusest,“ selgitab Björklund. 

Ülevaatuse läbinud balloonid märgistatakse vastavalt selle gaasi tüübile, mida hakatakse balloonis hoidma. Kõik ballooni asjakohased andmed sisestatakse digitaalsesse andmebaasi. 

„Andmebaasis olevad andmed tõendavad seda, et me oleme teostanud põhjaliku ülevaatuse. Samuti võimaldab see balloone jälgida tänu ainulaadsele koodile, mis omistatakse igale balloonile,“ ütleb Björklund.

Värvikoodid

Järgmises etapis kaetakse balloon pulbervärviga. Pulbervärvi kinnistamiseks ballooni pinnale läheb see läbi ahju, kus balloone kuumutatakse 200 kraadi juures Celsiuse järgi. Balloonikere värvi määrab standardne värvikoodide süsteem: toidugaaside puhul on see roheline, erigaasidel hõbedane, tööstusgaasidel must ja meditsiinigaasidel valge. 

Pärast ballooni põhivärvi kinnistamist värvitakse ballooni ülaosa värvidega, mis näitavad balloonis olevat gaasi. 

Näiteks roheline ülaosa tähistab Argooni segugaase, punane tuleohtlikke gaase ja kollane toksilisi gaase. „Need balloonid täidetakse lõpuks toidugaaside, meditsiinigaaside, erigaaside ja muude tööstusgaasidega,“ selgitab Björklund. 

Pärast värvimist on balloonil aega jahtuda, kui seda transporditakse lintkonveieril rajatise teise ossa.

Ultrahelikatse

See etapp on võib-olla ballooni teekonnal Knivstas kõige kõrgtehnoloogilisem. Siin eemaldatakse balloon lintkonveierilt ja asetatakse alusele ultrahelikatseks. Balloon keeratakse küljele ja keerutatakse ümber oma kesktelje, ultraheliskannerid aga hõljuvad ballooni kohal. Arvutiekraanil kuvatakse reaalajas skannerite leidude tulemusi.

“Kasutame ultraheli defektide leidmiseks. See võimaldab meil märgata kõrvalekaldeid, mida me palja silmaga ei näeks. Jutt käib üliväikestest, mikroskoopilistest defektidest terases,“ selgitab Robert Johansson, Knivsta ultrahelioperaator.

Kui ultrahelikatse on tehtud, saadetakse balloon lõppjaama, kus sellele kinnitatakse uus ventiil ja kaitsekrae ning uued sildid. Andmebaasis asendatakse nüüd selle olek „hoolduses“ olekuga „valmis täitmiseks“. Seejärel toimetatakse balloon laadimisalasse, kus see jääb koos teiste balloonidega ootama oma teekonna järgmist etappi – teeleasumist mõne Linde kliendi poole.

“Ma arvan, et meie kliendid ja ilmselt isegi paljud Linde teiste üksuste töötajad ei mõtle kogu sellele tööle, mida balloonide hooldus nõuab,“ ütleb Björklund, lisades, et ühe ballooniga tegeleb Knivstas selle suhteliselt lühikese aja jooksul sageli ligi kümmekond inimest.

Turvalised ja usaldusväärsed balloonid

Knivsta üksuses hooldatakse tavaliselt aasta vältel pea 100000 ballooni, s.t 10% kõigist kasutatavatest balloonidest. “Me kõik tegutseme selle nimel, et meie kliendid saaksid kvaliteetse toote,“ jätkab ta. „Tahame, et nendeni jõuaksid ohutud ja usaldusväärsed gaasiballoonid.”

Tekst: David Landes

Pildid: Linde

Read our other stories