Taimetoitlane, vegan, ja fleksitaarlane: uued trendid toitumises nõuavad innovatiivseid lahendusi

Kui paljud lihatööstused on otsustanud pakkuda taimset alternatiivi traditsioonilistele lihatoodetele, on ilmselge, et taimetoitluse trend on sisenemas meie igapäevaellu.

Üha rohkem inimesi vähendab liha tarbimist seoses murega keskkonna, loomade heaolu ning tervise pärast. See omakorda viib uuenduslike lahendusteni toidutööstuses. Lindel on tähtis roll uudsete lahenduste arendamisel toidu tootmisel, säilivusaja pikendamisel ning toidujäätmete vähendamisel.

Paari viimase aasta jooksul on liha- ja piimatööstuse mõju keskkonnale saanud palju tähelepanu. Globaalselt vaadatuna tekitab põllumajandus 14,5% kõikidest kasvuhoonegaasidest, tarbib 70% kättesaadavast mageveest ning hõlmab peaaegu 40% maailma maismaast.¹ Sellele lisaks on  tööstuslik toidutootmine tekitanud olukorra, kus ülekaalulisi inimesi on rohkem kui alatoidetuid.

See aga on viinud tervislikumate toitumisvalikute eelistamisele. Üha rohkem tarbijaid huvitub alternatiivsetest võimalustest, valides liha asemel taimseid tooteid. Paljud inimesed peavad end ka niinimetatud fleksitaarlasteks.

Tervislikud taimsed alternatiivid

Allied Market Research poolt läbiviidud uuringu andmetel on alternatiivsete valguallikate tarbimise kasvuks prognoositud 8,4% alates 2017. aastast 2020. aasta lõpuks.

Taimsete alternatiivide valimine on muutunud normaalsuseks ning seda ei peeta enam dieediks vaid nende jaoks, kellel on ”teistsugused huvid”. Pärast seda, kui tootjad nagu Beyond Meat ja Impossible Burger sisenesid turule, on lihaarmastajad saanud maitsta taimseid alternatiive. Mitmed toidutootjad jälgivad arenguid pingsalt ning testivad uusi kontseptsioone.

Gaasid on olulised värskuse säilitamiseks, säilivusaja pikendamiseks ning toidujäätmete vähendamiseks

Taimetoidu ja vegan toidu märksõnadeks on värskus, maitse ning konsistents, kuid ka säilitamine transportimisel, jahutamine ning külmutamine. Seoses taimetoidu populaarsuse kasvuga seisab toiduainetööstus silmitsi uute nõuetega.

”Toidutootmine on energia- ja ressursinõudlik. Üritades vähendada meie ökoloogilist jalajälge, peame vähendama oma toidujäätmete kogust Linde toidugaasid aitavad säilitada kõrget kvaliteeti ning pikendada säilivusaega. Gaase kasutatakse jahutamisekskülmutamiseks, ning pakendamiseks modifitseeritud atmosfääris,” selgitab Frank Austad, Linde Norra toidugaaside segmendijuht.

Gaasidel on toiduainetööstuses tootmisel tähtis roll. Säilitamaks vitamiine, värskust ning toiteväärtust, on krüogeenne külmutamine ja temperatuuri reguleerimissüsteemidega sügavkülmikutes külmutamine ülioluline. Samuti toidu pakendamisel, kus lämmastiku, süsinikdioksiidi ja hapniku gaasisegude kasutamisega saab tõsta toidu säilitamise värskus,  pikendada säilivusaega ning vähendada toidujäätmeid.

„Paljudele inimestele teeb muret vitamiinide ja toitainete kadumine värskest toidust, sest pikaaegsel säilitamisel vitamiinide ja toitainete hulk väheneb. Uuringute kohaselt on aga külmutatud toitude toitainete sisaldus kõrge, kuid seda eeldusel, et neid külmutati värsketena ning et kasutatud on optimaalset külmutusmeetodit. Sellisel viisil saab kindlustada kvaliteeti, pikendada säilivusaega ning toitainete sisaldust,” ütleb Austad.

Hind ja nõudlus

Tõenäoliselt saame lähiaastatel näha palju uusi ja huvitavaid tooteid. Samas on osades riikides endiselt valik piiratud ning hinnad kõrged.

”Hetkel on Norras üsna vähe taimse toidu tootjaid,” ütleb Austad. “Meie kliendid ütlevad, et nad saavad head tagasisidet oma ostjatelt selles osas, mis puudutab nii maitset kui ka kvaliteeti, kuid hind on endiselt oluline faktor. See peaks olema taskukohane ja mitte liiga kallis. Olukordades, kus liha ning taimetoit maksavad sama palju või on taimne alternatiiv isegi kallim, osutub valituks tihtipeale liha,” usub tema.

Globaalsed taimetoidu näitajad

Usutakse, et 8% inimeste populatsioonist on taimetoitlased ning toodete hulk selles segmendis on kasvamas:

  • Indias on umbes 38% elanikkonnast taimetoitlased, kuna see on loomulik osa nende toitumisest.
  • Itaalia elanikkonnast on umbes 10% taimetoitlased.
  • 13% Iisraeli ja 12% Taiwani inimestest ütleb, et nende toitu võib pidada taimetoitlaste omaks (2016).
  • Saksamaal, Austrias ning Suurbritannias on see näitaja 9%.
  • Austraalia (5%) ja Iirimaa (6%).
  • Portugalis peab end taimetoitlasteks vaid 1,6% inimestest (2017).
(Allikas: WorldAtlas.com)

Kas tunned neid termineid?

Vegetaarlane
Veganid ehk täistaimetoitlased söövad ainult taimset päritolu toite, mille valmistamisel ei tohi olla kasutatud loomset päritolu toite. Veganlus on sageli osa elustiilist ning filosoofiast, mille veendumuseks on, et ei tohiks tarbita loomset päritolu tooteid, sh materjale nagu nahk, karv ning siid. Eksisteerib ka selline alamgrupp nagu toorveganid, kes toituvad taimsetest toortoitudest. See tähendab, et toitu ei kuumutata üle 48-kraadi, vältimaks kuumutamisel toitainete hävimist. Ühtlasi üritavad nad süüa toitu selle kõige naturaalsemal kujul.

Taimetoitlane
Taimetoitlased ei söö liha, kala ega linnuliha. Munad ja/või piimatooted võivad olla osa sellest toidust, olenevalt sellest, kas inimene on lakto-vegetaarlane (tarbib piimatooteid), ovo-vegetaarlane (tarbib mune) või lakto-ovo-vegetaarlane (sööb nii mune kui ka piimatooteid).

Pesketaarlane
Pesketaarlased ei söö liha, kuid söövad kala, mune ning piimatooteid.

Fleksitaarlane
See on natuke vabam lähenemine taimetoitlusele, kus inimene üritab suuremal või vähemal määral vähendada liha, kala ning muna tarbimist. Näiteks Taimne teisipäev on üks sellistest kampaaniatest, mis motiveerib inimest proovima olla rohkem fleksitaarlane. Sõna “fleksitaarlane” oli ka 2016. aasta üks uutest sõnadest.

Gaasidel on oluline roll toidu värskuse ning kvaliteedi säilitamisel

  • Ilma süsihappegaasita poleks mulle õlles, karastusjookides ega gaseeritud vees.
  • Krüogeenne külmutamine lämmastiku ning süsihappegaasiga kindlustab toidu kiire külmutamise nii, et toitained säiliks.
  • Gaasisegud lämmastikust, süsihappegaasist ning hapnikust hoiavad gaaspakendamisel toidu pakendites värskena.
  • Gaase kasutatakse sügavkülmikutes ja külmikutes temperatuuri kontrollimiseks.
  • Kasvuhoonetes aitab süsihappegaas puu- ja köögiviljadel kasvada veelgi paremini
  • Krüogeensed gaasid, nagu veeldatud lämmastik ja veeldatud süsihappegaas, tagavad toidu värskuse transportimisel.

Allikad:

1 https://www.ey.com/en_be/disruption/why-your-next-big-bet-should-be-in-food-innovation
2 Smakmagasinet, matprat.no, språkrådet, hepla.no, vegansamfunnet.no, veg-veg.no, Wikipedia, Healthline.com, Foodinsight.org

Tekst: Ingalill Sandal, Knut Narvestad, Unni Bekkevold

Pildid: Shutterstock

Read our other stories