Hapnikuvaegus võib esineda, kui selliseid gaase nagu lämmastik, heelium, süsihappegaas, neoon ja argoon kasutatakse valesti.
Õhk sisaldab ligikaudu 21% hapnikku, 78% lämmastikku ja 1% argooni. Õhugaasid ei ole mürgised, kuid sisalduse muutused (eriti hapniku korral) mõjutavad nii elutegevust kui põlemisprotsesse. Kuigi hapnik ei ole tuleohtlik, toetab see põlemist. Samas lämmastik ja argoon pärsivad põlemist. Gaaside valesti kasutamise tagajärjel võivad gaaside sisaldused ilma inimeste poolt märkamata muutuda ning tagajärjeks võib olla õnnetus.
Veeldatud olekus gaaside korral on oluline arvestada äärmiselt madala temperatuuriga (atmosfäärirõhul alla 180°C). Need võivad põhjustada kiiresti külmakahjustuse ning muuta teatud materjalid hapraks ning seeläbi neid vigastada.
Hapnikuvaegusega seotud ohud
Hapnik on vajalik elutegevuseks ning seetõttu on oluline, et sissehingatavas õhus oleks piisav kogus hapnikku. Terve inimene võib jääda ellu 16% hapnikusisalduse tingimustes. Hapnikuvaegusel ei ole asjakohaseid hoiatusnähte ning seetõttu ei ole võimalik seda märgata.
Hapnikusisaldus (%) |
Mõju ja sümptomid |
| 18 | Madalaim sisaldus, mille korral on lubatud ilma hapnikumaskita töötamine. |
| <18 | Füüsilise ja vaimse võimekuse oluline vähenemine. Inimene ise seejuures midagi ebatavalist ei märka. |
| <10 | Teadvuse kaotuse oht paari minuti pärast ilma eelneva hoiatuseta. |
| <8 | Teadvuse kaotus paari minuti jooksul. Taastumine võimalik kohese värske õhu kätte viimise korral. |
| <6 | Peaaegu kohene teadvuse kaotus. |
Hapnikuvaeguse põhjused ja nende vältimine
Vältimaks hapnikuvaegust, tuleb arvesse võtta järgnevat:
- Gaaside lekkimine (va hapnik) põhjustab automaatselt hapnikuvaeguse. Uued seadmed, mille korral kasutatakse inert- või teisi gaase peaksid läbima samaaegselt gaasi rõhu languse kontrollimisega spetsiaalse lekkekontrolli. Täiendavalt peaks lekkimisvõimalust kontrollima spetsiaalse lekkespreiga.
- Kõik seadmed, nt torustiku ja voolikute ühendused peavad olema korralikult paigaldatud. Voolikud ja teised seadmed tuleks hoida lekke- ja kahjustusekindlad. Kõiki hooldus- ja parandustöid peab läbi viima kogenud ja väljaõppinud personal.
- Peale töö lõpetamist tuleb kas ballooniventiil või torustiku sulgventiil sulgeda, et vältida vahepeal võimaliku lekke tekkimist. Keevitamise seadmete ventiilid ei ole torustiku sulgventiilid. Kasutuselolevaid gaasiballoone tuleb kaitsta võimaliku ebasobiva käsitsemise, löökide ja ümberkukkumise eest.
- Väike kogus veeldatud gaasi annab suure koguse gaasilises olekus gaasi. Järelikult võivad veeldatud gaasi lekked põhjustada hapnikuvaeguse suletud ruumides, šahtides jne. Mahutid ning veeldatud gaaside ladustamiseks ja käsitsemiseks mõeldud seadmed tuleb inspekteerida hoolikalt ning hooldada vastavalt asjakohaste õigusaktide jm nõuetele.
- Ventileeritud gaasi hapnikusisaldus on tavaliselt madalam ning sellistes tingimustes ei tohi töötada.
- Protsessid, millega on seotud veeldatud lämmastiku aurustumine nagu näiteks toidu jahutamine, maapinna külmutamine, krüogeenne ravi ja vereplasma säilitamine, viivad automaatselt hapnikuvaeguse tekkimiseni. Nendesse kohtadesse ei tohi ilma asjakohase hingamisaparaadita siseneda isegi juhul, kui seal esineb ainult kerge hapnikuvaegus.
- Kõigi keevitamis- ja kuumutamisprotsesside käigus tarbitakse õhust hapnikku ning see võib viia hapnikuvaeguseni, kui tööruumide suurus ja õhutus ei ole piisav.
- Argooni, süsihappegaasi ja teiste külmade gaaside eemaldamine suurtest anumatest ja sügavatest šahtidest võib olla keeruline tänu gaasi suhteliselt suurele tihedusele võrreldes õhuga. Seetõttu ei jää õhk anuma põhja pidama, vaid tõuseb suurema tihedusega gaasi pinnale, suutmata seda välja suruda. See tähendab, et purgimine võtab planeeritust kauem aega.
Hapniku üleküllus ja puudulikkus
Töötades ruumides, kus hapnikusisaldus võib töötamise ajal muutuda ohtlikuks, tuleb kasutada seadmeid, mis mõõdavad sisaldust pidevalt. On olemas seadmed, mis mõõdavad hapnikusisalduse kahanemist ja kasvamist ümbritsevas õhus. Seadmed peaks asuma võimalikult töötaja lähedal. Suletud ruumis on soovitatav kasutada kaasaskantavat tööriiete külge kinnitatud mõõteseadet.
Perioodilisi mõõtmisi võib rakendada ainult siis, kui aeg kahe mõõtmise vahel on selline, et hapnikusisalduse ohtlikuks muutumise võimalust saab piisavalt kiiresti tuvastada.
Muud gaasid
Ohutus ei sõltu ainult hapnikusisaldusest, vaid võib olla mõjutatud ka teistest gaasidest nagu näiteks põlevgaasid ja lämmastikoksiidid, kui neid kasutatakse lõikamisel või kuumutamisel. Nendega seotud ohutust tuleks vajadusel analüüsida.
Ennetavad abinõud
- Seadmed, mida vajatakse inertgaaside tootmiseks, turustamiseks ja kasutamiseks peavad olema paigaldatud ja tuvastatud järgides asjakohaseid gaasitööstuse nõudeid ning peavad vastama kõigile asjakohastele nõuetele.
- Iga lekkega peavad tegelema asjakohase koolituse läbinud ning õigeid seadmeid omavad isikud.
- Personal, sh esmaabi andjad peavad olema teadlikud, mida teha õnnetuse korral.
- Töötajad peavad järgima tööjuhendeid ning kandma kaitsevahendeid.
- Kõik, kes töötavad kohas, kus võib esineda kas hapnikuga rikastumine või hapnikuvaegus, peavad olema asjakohaselt juhendatud. Eraldi tuleb juhtida tähelepanu sellele, et sümptomid tekivad kiirelt ning ilma eelneva hoiatuseta.
