Tavalised oksüdeerijad on õhk, dilämmastikoksiid ja hapnik. Hapnikuga rikastumine võib tekkida, kui hapnikku kasutakse valesti. Allpool tutvustatakse hapnikuga seotud ohte ning ettevaatusabinõusid, tagamaks hapniku ohutu kasutamise.
Õhugaasid ei ole mürgised, kuid sisalduse muutused (eriti hapniku korral) mõjutavad nii elutegevust kui põlemisprotsesse. On ülioluline, et õhus oleks hingamiseks piisavalt hapnikku.
Kuigi hapnik ei ole tuleohtlik, toetab see põlemist. Samas lämmastik ja argoon pärsivad põlemist. Gaaside valesti kasutamise tagajärjel võivad gaaside sisaldused ilma inimeste poolt märkamata muutuda ning tagajärjeks võib olla õnnetus.
Veeldatud olekus gaaside korral on oluline arvestada äärmiselt madala temperatuuriga (atmosfäärirõhul alla 180°C). Nad võivad põhjustada kiiresti külmakahjustuse ning muuta teatud materjalid hapraks ning seeläbi neid vigastada.
Hapnikuga rikastumisega seotud tuleohud
Hapnik reageerib enamuse elementidega. Reaktsioonide algus, kiirus, jõud ja ulatus sõltuvad iseäranis:
Reagentide sisaldusest, temperatuurist ja rõhust
Süttimise energiast ja viisist
Materjalide süttivusest
Hapnikuga rikastumine isegi paari protsendi võrra suurendab märkimisväärselt süttimisohtu. Sädemed, mis on tavatingimustel kahjutud, võivad põhjustada tulekahju ja materjalid, mis ei põle õhus, sh tulekindlad materjalid, võivad rikastunud keskkonnas ägedalt põleda või isegi ise süttida.
Õli ja rasv
Õli ja rasv on hapniku juuresolekul eriti ohtlikud, sest need võivad ise süttida ning plahvatusohtliku ägedusega põleda. Neid ei tohiks kunagi kasutada määrdena hapniku või rikastunud õhu seadmete korral (erimäärdeid, mida sobib kasutada koos hapnikuga, on võimalik kasutada teatud tingimustel).
Suitsetamine
Paljud tuleõnnetused on saanud alguse sigareti süütamisest. Seetõttu ei ole võimalik ülehinnata suitsetamisega seotud ohtu hapnikuga rikastatud keskkonnas või kohtades, kus hapnikuga rikastumine võib esineda. Sellistes kohtades peab suitsetamine olema keelatud.
